Aedsalvei kasvab looduslikult Vahemere piirkonnas, kuid on levinud ka mujale Euroopasse. Eestis saab teda edukalt kasvatada aias, kuid talveks on ta parem kinni katta.
Ajalugu
Kreeklased kutsusid salveid jumalate roaks (ambrosia deodum) ja taime kasutatigi ravimina mitme häda vastu. Kreeklased ja roomlased kasutasid taime nii vaimu kui keha ergutamiseks ja mälu parandamiseks. Roomlased pidasid salveid pühaks, sest taim ei olnud üksnes elupäästja, vaid ka eluandja. Roomlaste meelest oli salvei tõhus viljakusrohi. Lapsetud abielupaarid pidid neli päeva suguühtest hoiduma, iga päev salveimahla jooma ja pärast seda oli eostumine peaaegu kindel.
Araablased uskusid, et salvei pikendab eluiga. Ristisõdalaste kaudu jõudis see mõte keskaegsesse Euroopasse. Püha Hildegard von Bingen kirjutas XII sajandil, et „rohi aitab isegi surma enda vastu“. XIV sajandil levisid Araabia päritolu kõnekäänud „Miks mehel lasti surra, ehkki aias kasvab salvei?“
Salveid on kasutatud ka armastusoraaklina. Neiud pidid kõigi pühakute päeva eelsel ööl minema aeda ja korjama oksa murdmata üheksa salveilehte, mispeale nad nägid teatud kellalöögi ajal oma armsama nägu. Arvati, et salvei leevendab muret ning seda istutati haudadele mälestuse märgiks. Usuti, et salvei tõstab vaimu maailma muredest kõrgemale.
John Gerardi (1545-1612) järgi oli salvei hea nii peale kui ajule. Salveitee muutus eriti populaarseks XVII ja XVIII sajandil ning seda hinnati kõrgemalt kui tavalist teed. XVIII sajandil kasutati taime „maailmavalu“ vastu. Hiinas hakati salveid kasutama XVI sajandil unetuse, masenduse, vaimuhaiguste ja menstruatsioonivaevuste puhul. Põhja-Ameerika indiaanlased on kasutanud salveid tseremoniaalsetes puhastusriitustes. Põhjamaadesse jõudis salvei kloostriaedade kaudu.
Aedsalvei toidutaimena
Tänapäeval kasutatakse salveid põhiliselt Vahemere köökides, Kreekast kuni Hispaaniani. Kindlasti armastatakse salveid kõige enam Itaalias, kus sellega maitsestatakse liharoogasid, eriti vasikalihatoite. Kuulsam neist on vast saltimbocca alla Romana, mis kujutab endast õhukest vasikaviilu prosciutto- singi ja salveilehega. Populaarsed on ka pastaroad, millele on valatud salveilehtedega maitsestatud võid.
Salveil on äärmiselt tugev aroom ja maitse. Seda tuleb toiduvalmistamisel kasutada ettevaatlikult, muidu hakkab ta muude maitsete üle liialt domineerima. Leidub inimesi- nagu ka värske koriandri lehtede puhul- kelle jaoks salvei maitse ja lõhn on vastumeelsed, vähemalt esimestel kordadel.
Salvei lisab meeldiva maitsenüansi lihale ja linnulihale, sinkidele ja vorstidele, marinaadidele, täidistele, aedviljadele, omlettidele, suppidele, hautistele ja juustule. See sobib hästi piimatoodete ja rasvase kalaga. Mõnikord lisatakse seda veinidele, õllele, teele ja äädikale.
Prantsusmaal maitsestatakse salveiga valget liha ja aedviljasuppe. Provence´is seapraadi, Saksamaal sinki, vorste ja õlut, Hiinas lambapraadi ja teed. Inglismaal kasutatakse salveid teatud juustusortides ning koos sibulaga täidistes ja kastmetes.
Toiteväärtus
Aedsalvei sisaldab jahvatatult 1g (1tl) kohta: kaltsiumi 12 mg, kaaliumi 7 mg, magneesiumi 3 mg, rauda 0,2 mg, A-vitamiini 13,3 TÜ
Toimeained
Salvei eeterlik õli sisaldab olenevalt liigist ja alamliigist 0-60%α-tujooni (peamiselt) ja β-tujooni, lisaks α-ja β-pineeni, borneooli, linalüülatsetaati, bornüülatsetaati, isobutüülatsetaati, 1,8-tsineooli (6-70 %), kamprit (14-37%), α- ja β–karüofülleeni, linalooli, p-tsümeeni, terpineen-4-ooli, kamfeeni, rosmanooli, mürtseeni, limoneeni, α-terpineooli, viridiflorooli ja hepteeni. Mõnedes teisendites leidub diterpeenkinoone. Peale selle leidub diterpeenset karnosiinhapet (e.karnosoolhapet, pikrosalviin-mõruainet), rosmanooli, saffikinoliidi; flavonoididest salvigeniini, luteoliin-7-glükosiidi, genkwaniini, 6-metoksügenkwaniini, hispiduliini; feruul-, ellaag-, gallus-, ursool-ja oleanoolhapet, kohvhapet ja selle derivaate nagu klorogeen-ja rosmariinhapet; fütoöstrogeene ja parkaineid (salveitanniini).
Kasulikud omadused
Salvei lehti ja õitsvate taimede ladvaosa kasutatakse värskelt ja kuivatatult teena, tinktuurina (mis sisaldab kuni 0,1 % tujooni), vahel ka tablettide ja pillidena, kuristus-ja suuveena ning salveiõlina, mida saadakse veeauruga destilleerimisel. Salvei pärsib sülje-,piima-ja higinäärmete tegevust, lõõgastab lihasekrampe ja toimib kootavalt limaskestadele. Rosmariinhape, salveiõli ja tujoon on antiseptiliste ja põletikuvastaste omadustega. Salvei mõjub seentele (ka pärmseentele Candida albicans ), viirustele ja bakteritele. Ta soodustab seedimist ja rasvase toidu imendumist, suurendab sapieritust, väldib kõhugaaside teket, on lahtistava ja köhavastase toimega. Ta toimib emakalihasele ning võib alandada veresuhkrusisaldust ja vererõhku. Salvei pärsib aju atsetüülkolinesteraasi aktiivsust. Diterpeenid seostuvad GABA-retseptoritega.
Salveid tarvitatakse hingamisteede vaevuste, palaviku, põsekoopa-, kurgu-, neelu-ja igemepõletiku, kõhulahtisuse, seedehäirete, isupuuduse, sapi-ja maksavaevuste, kuseteede põletike, liigse higistamise, menopausist tuleneva higistamise, menstruatsioonivaeguste vastu, sünnituse kergendamiseks ja liigse piimaerituse vähendamiseks.
Tarvitamisel koos sinimailasega hoiab salvei ära kuumahooge ja öist higistamist. Salvei on üks impotentsust ja viljatust ravivatest rohtudest. Salvei sobib seedehäirete, liigse higistamise, nina ja kurgu limaskestade põletiku raviks. Samuti sobib ta mitmete psüühiliste vaevuste, näiteks depressiooni, hirmutunde, hüsteeria, paanikahoogude, unetuse, närvinõrkuse, stressi, ülepingutuse, läbipõlemise, üleväsimuse, peavalu ja migreeni vastu ning aitab kaasa haigusest toibumisele. Salvei on COX-2-inhibiitor, kolinesteraasi blokaator, mis leevendab valusid ja võib aidata Alzheimeri tõve puhul.
Allikad:
- Sinikka Piippo. Ulla Salo. Meelte ja tunnete taimed. 2007
- Juta Raudnask. Tervislikud ürdid ja vürtsid. 2013
- Maailma toiduained. Taskuentsüklopeedia. 2009